Category Archives: Nõuanded

vannitoa-remondi-planeerimine

Vannitoa remondi planeerimisest

Kui meie kodu on meie kindlus, siis vannituba on meie oaas.. Ühel hetkel ei tundu oaas aga enam nii mugav ja nii mõnus, kui varem ja siis on aeg hakata planeerima vannitoa remonti.

Alustuseks tasuks paika panna, mis oleks sinu jaoks ideaalne lõpptulemus – kas lihtne tualett? Või peaks seal olema ka pesemisvõimalus? Kuidas jääb pesumasinaga? Millised materjalid sulle meeldivad, millised vähem?

Otsustades pesemisvõimalusega vannitoa kasuks, on järgmisena vaja valida vanni ja duši vahel. Vann võtab natuke rohkem ruumi, ent soojas vees mõnulemine on peaaegu nagu SPA külastamine. Väikeste lastega pered hindavad kindlasti seda, et vannis on last pestes kergem ise kuivaks jääda, kui dušši kasutades. Samas kulutab aga duši all käimine reeglina vähem vett, on kiirem ning dušikabiin ise võtab ka vähem ruumi.

Seintele ja põrandale on rohkelt eri võimalusi

Rääkides seintest ja põrandast, siis rusikareegliks on see, et sa peaksid valima materjali, mis nõuaks võimalikult vähest hooldust. Puidust vannitoapõrand võib alguses küll ilus välja näha, ent kui seda korralikult ja regulaarselt ei hooldata, näeb see üsna varsti küllaltki kulunud välja.

Laminaatpõrand, mis on eriti populaarne valik eluruumides, on küll vastupidav kõigele muule peale pidevate veepritsmete. Pidevalt veest lainetav põrand tähendab, et sul on varsti vaja uut remonti alustada.

Muidugi on võimalik valida spetsiaalseid laevatekil kasutatavaid põrandalaudu, teha põrand kivist või betoonist, ent kõige vastupidavamaks valikuks on siiski põrandaplaadid. Neid on mitmetes eri toonides, mustrites, suurustes ning ka libisemiskindlaid mudeleid, mis teevad vannitoas liikumise tunduvalt turvalisemaks.

Põranda juurest seinte juurde minnes, siis seinte plaatimine vannitoas on kõige traditsioonilisemaks valikuks, ent olemasolevate uute materjalidega ei pea sa ilmtingimata klassika kasuks otsustama. Plaatide asemel tasuks kaaluda seinte värvimist või lausa tapeedi kasutamist.

Niiskesse ruumi sobivateks variantideks on vinüül-, klaaskiud- ning bambustapeet. Muidugi ei tasu tapeetida otse vanni või dušiga külgnevat seina, sest sellisele veepritsimisele ei pea tapeedid vastu. Huvitavama tulemuse saamiseks võib aga osa seinast plaatida ja osa seinast värvida või katta niiskuskindla tapeediga.

Vannitoa mitu kasutusvõimalust

Kuigi eraldi majapidamisruum kogub populaarsust, ei ole selleks alati ruumi ja siis on vaja vannituppa mahutada ka pesumasin – eestlaetav pesumasin võimaldab pesumasina kohale midagi panna, ent pealtlaetav pesumasin on abiks siis, kui ruumis on kitsas ja ukse avamine ei oleks mugav.

Riiete kuivatamise juurde minnes, siis vanni kohale võib riputada pesunöörid või kui on rohkem ruumi, siis tasub soetada kuivati, mille saab paigutada kas pesumasina peale või kõrvale. Kui rahakott lubab, tasuks kaaluda pesumasin-kuivati torni soetamist, mis nii peseb kui ka kuivatab, ent ruumi võtab vaid ühe masina jagu.

Alustades sellest, et sa paned mõttes paika, millist vannituba tahad, on lihtsam ka reaalsete tegudeni minna. Pärast selget kujutluspilti on aeg teha eelarve ning sinu vannituba on sama hästi kui renoveeritud, et sa saaksid raske päeva lõppedes oma täitsa isiklikus oaasis lõõgastuda.

Artikli avaldas remondifirma.ee, remonditööde teostaja Tallinnas ja Harjumaal.

Töökeskkonnaspetsialist

Töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik või töökeskkonnanõukogu?

Ettevõttes tööohutuse ja töötervishoiu eest vastutavate isikute valimisel on kolm seadusest tulenevat valikuvõimalust. Missugune neist sobib kõige paremini Sinu ettevõttesse?

Töökeskkonnaspetsialisti määramine on kohustuslik igas ettevõttes, kus on palgalisi töötajaid. Tööandja on teda volitanud täitma tööohutuse ja töötervishoiu alaseid ülesandeid.

Tööandja peab oma töötajate hulgast määrama töökeskkonnaspetsialisti. Kuid piisavalt pädeva töötaja puudumisel peab ta kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat.

Tööandja kohustuseks on varustada määratud spetsialisti tööks vajalike vahenditega.

Samas on tööandjal lubatud ka ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi. Seda eeldusel, et ta on läbinud töökeskkonnaalase koolituse.

Töökeskkonnavoliniku valivad töötajad enda hulgast ettevõttes, kus töötab kümme või rohkem töötajat. Töökeskkonnavolinik on töötajate poolt valitud esindaja tööohutuse ning töötervishoiualastes küsimustes. Temale antud volitused kehtivad kuni neli aastat.

Suuremas ettevõttes, mis koosneb mitmest eraldi asuvast struktuuriüksusest, või kus töötatakse vahetustega, üle kümne töötaja korraga, valivad ettevõtte töötajad igasse struktuuriüksusesse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.

Töökeskkonnavoliniku valimiseks korraldab tööandja töötajate üldkoosoleku. Voliniku valimistel peab osalema vähemalt 50% töötajatest, kas otse või lihtkirjalikult volitades teist töötajat üldkoosolekul hääletama.

Valitud volinikul on õigus nõuda tööandjale kõigi ettenähtud tööohutuse ja töötervishoiu abinõude rakendamist. Nõuda töötajate varustamist töökorras vajalike isikukaitsevahenditega. Samuti teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parendamiseks.

Tema kohustusteks on jälgida, et vajalikud tööohutuse ja töötervishoiu abinõud oleksid töökohal rakendatud. Et töötajad kasutaksid neile antud vajalikke isikukaitsevahendeid. Teine oluline kohustus on  osaleda tema kui tööohutuse eest vastutava voliniku töölõigus toimunud kutsehaigestumise ja tööõnnetuse uurimisel.

Töökeskkonnanõukogu moodustamine on seadusega ette nähtud ettevõtetes, kus on vähemalt 50 töötajat. Sõltuvalt konkreetse ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes varasemalt aset leidnud tööõnnetuste, kuid ka kutsehaiguste arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka vähem kui 50 töötajaga ettevõttes.

Nõukogu liikmeid peab olema vähemalt neli ning nõukogu liikmete volitused kehtivad kuni neli aastat.

Töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku valimisest või töökeskkonnanõukogu moodustamisest tuleb vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatule teavitada kohaliku Tööinspektsiooni asutust.

Kokkuvõtlikult – tööohutusspetsialisti valimine on vajalik igas ettevõttes. Töökeskkonnavolinikku vajab iga kümne ja rohkema töötajaga ettevõte, ning üle viiekümne töötajaga ettevõttes peab olema töökeskkonnanõukogu. Töökeskkonna riskianalüüs on siiski tööandja poolt organiseeritud toiming.

Täieliku ülevaate tööohutuse eest vastutava või vastutavate osapoolte õigustest ja kohustustest annab Töötervishoiu ja tööohutuse seadus.